Kõrvarõngad

Kõrvarõngaid on kantud läbi erinevate tsivilisatsioonide ja ajalooliste perioodide, neil on pikk ajalugu.

Kõige vanemad teadaolevad kõrvarõngad on 7500-8200 aastat vanad ja on leitud Mongoolia linna Chifengi lähedalt. Nende puhul on tegemist jadeiidist 2,5-6 cm suuruste rõngastega. Kõrvade augustamist tõendab ka  muumia, keda tuntakse Jäämehe Ötzi nime all – mees, kes elas 4. aastatuhandel ja kelle kõrvadel avastati augud.

Ur’i kultuurist on tuntud paksenenud kuusirbi kujulised kõrvarõngad, mis kuulusid naistele. Egiptuses on kõrvarõngad tuvastatavad alates 18. dünastiast. Bütsantsi kõrvarõngad on mõjutanud ehete stiili kogu Vahemere ääres ja islamistlikus  Lähis-Idas. Alates rooma perioodist on naiste kõrvarõngasteks kividega kaunistatud metallkettad.

Tekstilises pärimuses on säilinud Oswald von Wolkensteini laulu tekst aastast 1445, kus ta kirjeldab kõrvarõngaid. Hispaania päritolu aadlidaam (künigin of Arragum) saab messingnõelaga kõrvad augustatud ja kaunid rõngad kõrvadesse.

16. sajandi Euroopas  augustasid oma kõrvu kuninga õukonnas töötanud mehed. Samuti kandsid madrused tavaliselt üht kõrvarõngast. Nad kandsid kõrvarõngast juhuks, kui nad peaksid merel hukkuma,  siis  leidja  müüks kõrvarõnga ja saadud tulust korraldaks meremehe  väärilise matmise.

Kõrvarõngaste üldisem levimine toimus  biidermeieri ajal.  Siis kuulusid kõrvarõngad igapäevaselt kodanlike naiste ehte hulka.  19. sajandil kasvas  ka talupoegede heaolu ja kõrvarõngad lisati mõnel pool rahvariiete juurde. Prantsuse revolutsiooni ajal demonstreeris kõrvarõngas kandja revolutsioonilist vaimu. Prantsusmaal jäi ta sõdurite ja väikekodanlaste hulgas kuni 19. sajandi teise pooleni väga levinuks. Prantsuse eeskujul  oli kõevarõngad populaarsed ka  Saksamaal. Eriti levinud oli see Lõuna-Saksamaal, kus usuti et kõrvarõngas või kõrva läbiv kruvi pakub kaitset haiguste ja eriti kurja silma vastu. Alates 1970 ndatest aastatest on Euroopas üha enam levinud poiste ja meeste kõrvarõnga kandmine.

17. sajandil torgati klassikalises meditsiinis silmahaiguste raviks läbi kõrvalesta auk, millest läbi käis juustest nöör. On säilinud ka juhendid kus 18. ja 19 sajandil soovitati kõrvast läbi tõmmata siidiga üle punutud kuldtraat või kuld kõrvarõngad. 19. sajandil unustati kõrvade kaudu silmahaiguste ravimine, kuid seda kasutati edasi vöötohatise raviks. Laste kõrvarõngas on erinevates kultuurides kandnud endas kaitsva amuleti tähendust.

Varem torgati kõrvanibust läbi nõel ja siis tõmmati sealt läbi kuld traat. Alates aastast 1800 on tuvastatavad spetsialised seadmed kõrvaukude tegemiseks. 19 sajandil oli kasutusel kõrvaaugu tangid, kõrvaukude püstol tuli esmakordselt turule 1958. Vedru süsteem tulistas nõela läbi kõrvanibu ja pärast torget tuli sisestatud avasse kõrvarõngas.