1934. aastal patenteeris Nottinghami teetööline Percy Shaw maailma esimese helkuri, mille loomise idee tekkis tal öösel valgustamata teel sõites. Nimelt märkas mees, et teepervel seisva kassi silmad peegeldavad autotulede valgust. Sarnane omadus, peegeldada silmadele langenud valgust, on ka paljude süvaveekalade ja maismaakiskjaliste silmadel.
Esimene helkur kujutas kummist raamiga ääristatud marmorklotsi. Mõni aasta hiljem ühendati omavahel kaks leiutist – plast ja helkur – ning marmorist helkurid vahetati välja plasti vastu. 1947. aastal võeti n-n kassisilmad maanteedel kasutusse, selle leiutaja pärjati aga Briti impeeriumi ordeniga, sest sündinud oli teed rajav innovatsioon liiklusohutuse valdkonnas.
Eestis on helkuri kandmine kohustuslik. Seadus ütleb: „Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.”
Et helkur säraks, peab talle peale paistma valgus, sest helkur peegeldab talle peale paistvat autotulede valgust. See efekt on parim pimeda ajal. Samas on sügisesed ja talvised päevad pimedad ja sompus, seega pole helkuri kandmine ka päevasel ajal üldsegi halb mõte.
Võtmehoidja-ripatsitel on hallil/helkival taustal punane sümbol. Sobivad kasutamiseks võtmehoidjana, aga ka helkiva kaunistusena nii riiete kui kottide lukkude küljes.
Helkurid on läbimõõduga 32 mm
|
|
|
|
|
|
|